Inimeste füüsiliste või vaimsete võimete paremaks arvutikasutamiseks kaasaaitamine tundub ühest küljest tehnoloogia rakendamise ainuõige viisiga ning teisalt kumab skaala teises otsas utopistlik supermeeste filmidest nähtud tehnoloogia rakendamine. Ühe märksa reaalsema, praktilisema ja paljusid inimesi puudutava tehnoloogiaga on aga tegemist seadme näol, mis korrigeerib nutiseadmete ekraanil kuvatavat objekti vastavalt nägemisprobleemiga inimese vajadusele (Yang, 2014). Ehk siis pole tegelikult tegemist millegi täiesti uue avastamisega (sarnasel põhimõttel töötavad prillid, läätsed, luubid jne on juba väga ammusest ajast kasutuses), vaid kuna infoühiskonna ja teaduse areng on üha rohkem mõjutamas meie igapäevategevusi, on antud tehnoloogia näol tegemist hästi teatud vana vajadustest lähtuvalt uude konteksti sobitamisega.
Vaadates 10 aasta perspektiivis ei saa kindlasti välistada,
et sellised ekraanid ka juba selleks ajaks laiatarbekaup olla ei võiks, kuna
aga selliste displeide kasutamine seab ka mitmeid piiranguid (vajadus ekraani
jagada või samal ajal ka mõne teise vahendiga töötada), leian ma, et
nägemisprobleeme saaks efektiivsemalt lahendada siiski mõne teise
tehnoloogilise saavutusega. Näiteks kujutaksin mina ideaalse lahendusena ette
siiski inimsilma korrigeerimist vastavalt, et nägemisprobleeme lihtsalt ei eksisteerikski
(kindlasti jääb alati alles mingi grupp, kelle jaoks see ei oleks lahendus), või
siis leebemal juhul asetseks sobiv seadeldis siiski silmade juures, mitte
ekraanil, selline võimalus on loomulikult ka juba tänapäeval olemas ning
seetõttu oskaksin ennustada korrigeerivate displeide näol lihtsalt odavama
alternatiivi mõnele kallimale tehnoloogiale.
Eyeglassdisplay prototüüp
No comments:
Post a Comment