I008 7 nädal: Milline on IT proff Eestis aasta 2014?

Tee edu ja õnnestumiseni võib olla väga erinev. Võimalik on näha roppu vaeva ja valada verd, higi ja pisaraid, ning hobuse töö ja järjekindlusega edukaks saada. Samuti võib edu tabada ka lihtsalt lahtise pea kuid laisavõitu ja lodeva loomuga inimest. Mina, hetkel veel kui olematute praktiliste oskustega täis teoreetik, näen aga enda praktikast lähtuvalt edu võtit hoopis kolmandates isikuomadustes.

Terav mõistus
Sellest ei saa üle ega ümber. Üldine analüüsivõime ja süsteemne mõtlemine on palju olulisemad kui kitsad teadmised. Oluline ei olegi kõike kohe teada või loomulikult osata, vaid oluline on teada kuidas asjad tehtud saavad. Kui ise ei oska, siis peab teadma, kes oskab või kust saaks õppida. Ainult koolis huvitab õppejõudu, kas sa kirjutasid ikka selle blogipostituse ise, päris elus huvitab tööandjat tulemus. Seetõttu on ka esmased teadmistelüngad ja puuduvad oskused andestatavad, muidugi aitab aktsiaid tõsta see kui järgmiseks korraks samade probleemide kerkimisel, oled juba vajalikud asjad ka endale selgeks teinud.

Korrektsus ja järjekindlus
Laiskade ja lodevate, lohakate ja hooletute inimestega saab heade tulemusteni jõuda küll, kuid seda siis vaid kellegi teise töö arvelt. Mida korrektsem on töötaja, seda rohkem jätab ta nii endale kui ka teistele ressursse töö tegemiseks. Iga viga kulutab aga aega ja raha. Korrektsus käib tihti ka koos selle sama ülal mainitud analüüsivõimega, nii saab ohu kohti ette nähes ennetada nii enda kui ka teiste möödapanekuid.

Järjekindlus aga seevastu, nagu vanasõnagi ütleb, viib sihile. Julgen väita, et lahingupartnerit valides on just see kõige olulisem omadus. Isegi loll ja laisk, rumal ja hooletu jõuab ü-k-s k-o-r-d sihile, kui ta on piisavalt järjekindel.

Kommunikatsioonioskus
Kas see on pigem sinine või roheline? Kas majad on värvitud või värvitud? Isegi sellises valdkonnas nagu IT taandub kõik sõnadele ja kommunikatsioonile. Asjadest ja nende olemusest on võimalik kohutavalt erinevalt aru saada. Sa võid olla imeprogeja aga kui sa ei oska võtta seda hetke, et kellegi öeldut analüüsida, et asjadest ikka kindla peale õigesti aru saaks, siis ei ole sul ka tulevikku. Kui sa just iseendale tarkvara tootma ei taha hakata.

Lai silmaring - kõik ei pea ise ratast leiutama
Ehk siis äkki võib olla juhtunud, et keegi on kuskil juba sinu probleemi ära lahendanud ja sul polegi vaja progresseeruvat maatriksit ja ruutvõrrandi lahenduste samasuse teoreemi ise leiutama hakata. Juhtub ka nii ja lai silmaring säästabki aega.

I008 6 nädal: Ergonoomiline IT

Tegemist on küll küll UX mudeliga, kuid vaadates pisut kitsamalt, on eristatavad ka kõik ergonoomika komponendid.

Iga toote või teenuse arendus- ja disainiprojekti taga on lõppeesmärk, milleks on tihti eesmärk toota kasumit. Kuid, et olla edukas, peavad tooted rahuldama kasutajaid nii emotsionaalselt kui ka täitma kõik praktilised vajadused. Hea ergonoomika ei taga küll koheselt edu, kuid selle eest viib halb peaaegu, et alati kiirele läbikukkumisele.

Mina näen IT lahenduste hindamisel erinevaid omaduste kihte, mis aina kitsamast mõistest (minus silmis siis näiteks utility) kuni ergonoomika/usability/accessibility ja kui sealt veel kontekst juurde võtta siis user experience-ni välja lähevad. 

Hea ergonoomikaga tarkvara näiteks tooksin siinkohal Cmap Tools-i, millega on tehtud ka skeemid antud blogis. Ilma juhendit lugemata ja tuginedes loogikale, intuitsioonile ja kogemustele on võimalik kohe tööle hakata. Sellised programmid on minu jaoks alati teretulnud, sest enamjaolt on programm vahend mingi tulemi saamiseks ning seetõttu peaks selle kasutamine võtma nii vähe aega kui võimalik.

Halvaks näiteks tooksin aga siinkohal veebilahenduste sisuhaldussüsteemi Joomla, mille eesmärgiks peaks olema laiale tarbijaskonnale mugava ja lihtsa lahenduse pakkumine. Vaatamata toredale eesmärgile sobib Joomla aga siiski juba kogenud arvutikasutajale ning ka siis pakub hulganiselt üllatusi ja huvitavaid arusaamu loogilisest lähenemisest.

I008 5 nädal: Tarkvara- ja sisulitsentsid

Linux

Üks parimaid GNU ja tugeva copylefti näiteid on arvatavasti Linux, mis on eesrindlik tõestamaks, et ka just sellise lahendusega on võimalik läbi lüüa. Samas tundub mulle, et selline suur uurimis- ja muutmisvabadus ajab siiski lihtsama kasutaja segadusse ja tõenäoliselt jääb seetõttu mingi osa potentsiaalsest auditooriumist (nt need kasutajad, kes eelistavad rohkem lihtsat karbitoodet, kus eksida ja midagi nässu keerata on raske, kuid mis siis võib olla tasuline ja tehtud kellegi ärihuvidest lähtuvalt ja kaitstud copyrightiga).

Mozilla Firefox

Veel üheks okeiks näiteks on Mozilla Firefox, mis toetub Mozilla enda avalik litsentsile ehk siis on tegemist tasuta ja avatud lähtekoodiga tarkvaraga. Hetkel on küll aasta-aastal Firexoxi populaarsus vähenemas kuid kindlasti on see projekt märkimist väärt. Mozilla näol võika olla tegemist nõrga copyleftiga ehk siis ei ole mitte kõik selle modifitseeritud versioonid automaatselt kaetud copyleftiga

OSS mängud

Ehk siis iga tõsise mänguri ja itimehe unistus on üks hea avatud lähtekoodiga mäng, mida just enda vajadustest lähtuvalt uurida ja puurida saaks. Kuna ma ise arvutimängudega aktiivselt ei tegele on mul ühte ja parimat näidet välja tuua väga raske. Küll aga olen ise natuke näppu harjutanud sellise mänguga nagu Battle for Wesnoth  ja peab tunnistama, et oli äraütlemata lõbus.

Kasutatud allikad

http://www.advancedlinuxprogramming.com/alp-folder/alp-ch02-writing-good-gnu-linux-software.pdf

St. Laurent, Andrew M. (2004). "3". Understanding Open Source & Free Software Licensing. O'Reilly Media.

I008 4 nädal: Konstruktiivsed ettepanekud autoriõiguste reformimiseks

Tegemist on Rick Falkvinge ja Christian Engströmi copyleft põhimõttel välja antud raamatu “The Case for Copyright Reform” teisel peatüki mõtete analüüsimisega.

Piraadipartei väliseks sooviks ei ole autoriõiguste täielik kaotamine, vaid lihtsalt nende mitte-kommertslikeks eesmärkideks sobivaks modifitseerimine. Leitakse, et tänapäeva ühiskonda ja selles sisalduvaid uusi arengusuundi piirab failijagamiste autoriõigusteid reguleeriv seadusandulus liialt. Seetõttu on autorid välja toonud kuus muudatusettepanekut autoriõiguste reformimiseks.

1.      Moraalsete õiguste mitte-muutmine
2.      Vaba mitte-äriline jagamine
3.      20 aastat kaubandusmonopoli
4.      Registreerimine pärast 5 aastat
5.      Tasuta „sämplimine“
6.      DRMi keeld

Ehk siis võib sellest välja lugeda, et idee on lubada ja lihtsustada failijagamist ja –kasutamist, mis tulenevad mitte-ärilistest eesmärkidest. Sellega jääks äripoolele alles tulu tootmiseks ja eksisteerimiseks vajalikud autoriõigustest tulenevad kaitsemeetodid, samas kui kunst ja kultuur saaks samuti oma osa nautida. Selline õilis idee vajaks aga kindlasti minu meelest tugevat eelanalüüsi, et selgitada välja selliste reformide rahaline ja moraalne mõju kaitstud teostele, sest kui masside poolt vaadatuna tunduks piiride nihutamine igati õiglase otsusena, ei pruugi sama arvata neid õigusi omav pool.

Kuigi antud ettepanekud tunduvad üpriski uuenduslikud, võiks nende autorid paigutada pigem nõrka autorikaitset pooldatavate visionääride hulka, sest päris failide autorikatsestamisest loobumist nendest konkreetsetest ideedest välja lugeda ei saa.

Uuri ka teisi ideid autoriõiguste reformiks.