I008 3 nädal: „ Globaalse infoühiskonna väljakutsed“ arvustus

Tegemist on Pekka Hiemaneni 2004. aastal valminud raportiga Soome Parlamendile. Raporti eesmärgiks oli globaalse infoühiskonna hetkeolukorra ja trendide kaardistamine, et neile tuginedes luua adekvaatsemaid tulevikuvisoone ja tegutsemisstrateegiaid. Raporti põhiideeks oli see, et globaalse infoühiskonna areng on jõudnud punkti, kus oluline on ette võtta uusi suuri samme ning infotehnoloogia kõige olulisem aspekt ei ole enam mitte tehnoloogia ise vaid hoopis see, et tegemist saab olema täiesti uue viisiga kuidas asju tehakse. Ehk siis ollakse sisenemas teise faasi, kus tehnoloogia ise areneb muidugi edasi, kuid sellest suuremat tähelepanu tuleks pöörata hoopis uuest tehnoloogiast tingitud fundamentaalsetele muudatustele ühiskonnakorralduses.

Alustuseks toob autor välja infoühiskonna 10 globaalset trendi:
1. rahvusvahelise maksukonkurentsi suurenemine
2. uus ülemaailmne tööjaotus 
3. rahvastiku vananemine 
4. kasvav surve heaoluühiskonnale
5. liikumine info teise etappi
6. kultuuritööstuse tõus
7. biotööstuse tõus
8. piirkondlik kontsentreerumine
9. globaalne lõhe suurenemine
10. "erakorralise kultuuri" levik

Tuues välja kuuenda punkti nõustun Hiemaneniga, et kogu tootmise ja tööstuse trend on hetkel see, et see suundub aasiasse ning et arenenud maadel ei ole otstarbekas endale selliseid töökohti lubada, julgeks ma siiski tänast, 10 aastat hilisemat olukorda vaadates öelda, et euroopa näitel hinnatakse siiski kvaliteeti ja kohalikku päritolu piisavalt kõrgelt ning pigem võiks öelda, et mingil määral on teatud sektorites näha juba ka tootmise tagasi kolimist Euroopasse. Tingimused ja kvaliteedistandardid on siiski niivõrd erinevad ning arenenud riigid nõuavad paremat toodet, kui tööstusriigid seda pakkuda suudavad. Kuigi inimtöö on nt euroopas väga hinnas, on see ka väga kallis ning seetõttu proovitakse siinkohal võimalikult palju toetuda tehnoloogiale ja automatiseerimisele, et tootmiskulusid minimaliseerida, kuid samas säilitada nõutud kvaliteet.

Järgnevalt prognoosib Hiemanen tulevikule kolme peamist arengumudelit:
1.      Silicon Valley mudel ehk Ameerika neo-liberalistlik mudel
2.      Singapuri mudel ehk Aasia riikide mudel
3.      Soome mudel ehk Euroopa kombineeritud mudel

Võttes vaatluse alla kolmanda ehk siis Eestile ja Soomele rakenduva mudeli, on ohukohana autor välja toonud ülalmainitud globaalse trendi kolmanda punkti ehk siis rahvastiku vananemise, mis raskendab infoühiskonna ja heaoluühiskonna kombineeritud arengut ning seeläbi ei ole majandusele soodne kasvukeskkond. Samas hindaksin mina sellist teatavat spektismi ja valvsust pigem positiivselt, et hiljem läbimõtlematult ja liigsuure optimismiga tehtud muudatusi ämbrisse astumisena ei peaks tunnistama.

Kokkuvõtteks peab ütlema, et kuigi raport on valminud juba 10 aastat tagasi, mis peaks muutma selle arvustamise lihtsaks ülesandeks, kuna paljud Hiemaneni ennustatavad trendid on kas täide läinud ja süvenenud või hoopis vääraks osutunud, on siiski oma hetketeadmiste ja tähelepanekutega sellistele ideedele raske oponeerida ning raportist oli 10 aastat tagasi kindlasti abi paremate tulevikuplaanide ja strateegiate välja töötamisel.

Vaadates aga IT rolli tänapäeva ühiskonnas oli sel ajal teemale tähelepanu juhtimine olnud ainuõige lahendust ning kui tõmmata paralleeli Eestiga, siis näeme samuti, et näiteks T.Pihli 2002 aastal koostatud Eesti IT sektori innovatsiooni süsteemi analüüs on koondanud teenäitajad ja tegutseplaanid Eesti ITühisnkonna arendamiseks. Kindlasti paljuski tänu nendele ideedele ja prioriteetidele oleme hetkel globaalses mõttes väga heas olukorras ja võime julgelt edasi minna.

Loe ka täispikkuses raportit. 
Ning tutvu ka Pihli koostatud analüüsiga.

I008 2 nädal: Virtuaalsed maailmad reaalsuse kujundajana

Kui soovida uue meedia abil kopsakat tulu teenida, tuleks vaadata selle harusid ja valdkondi, mis kõige kiiremini arenevad. Suure tõenäosusega on neis potentsiaali ka edaspidi (vähemalt mingi perioodi), loomulikult sõltub aga kõik lõpuks sellest, kuidas kasutajad uue vidina või võimalusega suhestuvad ning kas uue asja kasutamist reguleerib ka eksisteeriv nõudlus. Seega ei pruugi esmane edu ka pikemaajalist õnnestumist garanteerida.

Üheks näiteks, milles on kokku saanud tulus ärimudel ja aina kasvav nõudlus on nö reaalmaailmad. Ja me ei räägi siin vaid mõne alguse ja lõpuga strateegiamängu kesksest aliasest, vaid keskkonnast, milles saab elada, vananeda, abielluda, lapsi saada ja nii pakkuda nii endale kui ka teistele reaalseid kogemusi. Loomulikult on ka neid, kes asja nii mastaapselt ette ei võta ja piirduvad vaid oma uudishimu rahuldamise ja mängulõbuga. Virtuaalmaailmade puhul ei saa aga enam rääkida ainuüksi kellegi personaalsest elust. Näiteks läbi virtuaalmaailmas loodud äriettevõtete ja ametikohtade teenitud kasumit ja raha on võimalik üle kanda ja kulutada päris elus ehk reaalsuses ja loomulikult ka vastupidi.

Vaatamata valitud teemale, olen mina selles valdkonnas täielik võhik ning olen kindel, et nii mõnedki minu jaoks uskumatud ja reaalsele maailmale ainuomased asjad on ka ammu juba virtuaalmaailmades leitavad ja kasutust leidvad. Kas selline eluviis ka massiliseks ja mõnele tulevasele võlvkonnale ka ainuomaseks saab on hetkel siiski minu silmis ebatõenäoline, loodetavasti vähemalt mitte lähitulevikus.

I008 1 nädal: Õpetlikud läbikukkujad IT ajaloos

Peiler/Piipar

Piipar ehk siis juhtmevaba tekst- ja häälsõnumite telekommunikatsiooniseade (Wikipedia, 2014a) on omal ajal siiski välismaailmas kasutust leidnud ning suurte mööndustega võib öelda, et leiab ka tänapäeval.

Eestist läks see laine kuidagi rahulikult üle. Üheks põhjuseks oli kindlasti raudne eesriie, mille langemise järel ei läinud enam kaua kui populaarsust hakkas koguma GSM ja mobiiltelefonid ehk siis seadeldis ise füüsiliselt ei olnud kõigile kättesaadav. Üheks näiteks on siinkohal ka BlackBerry, kes aastal 1999 tõi turule samanimelise piipari ning vaid paar aastat hiljem juba tutvustati sellest edasi arendatud nutitelefoni (Wikipedia, 2014b).

Kuigi kindlasti leiab ka põhjuse piipari kasutamiseks tänapäeval (kui leidub kohti kuku 2-4G ei levi nt), ei leia ma sellel ühtegi eelist nutikamate seadmete ees (va ekstreemjuhtumid).

Vista

Vista on Windowsi uus operatsioonisüsteem, mis 2005 aastal pärast pikka pausi välja lasti. Kuigi uue toote üheks eesmärgiks oli parandada XP-ga kaasas olnud turvalisuse probleemid, kujunes Vista käsitlemine kasutajate jaoks parajaks kadalipuks. Püüdes oma ajast ees olla ja tulevikutrende ära arvata, pandi selle toote puhul pisut võssa ja võib öelda, et ainsaks tulemuseks olid välja vihastatud tavakasutajad, kelle jaoks väga elementaarsete tegevuste juures vigu tekitav Vista liiga keeruliseks ja ebastabiilseks osutus (Wikipedia, 2014c).

Lisaks oli Vista üheks nõrgaks kohaks see sama turvalisus, mille kallal nii kaua töötati ja mida ühe selle tugevusena välja reklaamiti (Franco, 2012).

iOS 7

Minu jaoks kolmandaks läbikukkujaks on IT „saavutus“, mis minule endale ikka ja jälle ebameeldivaid üllatusi suudab pakkuda. Olles eelnevalt iOS4 kasutaja ei tundnud ma mingisugust vajadust oma operatsioonisüsteemi uuendamiseks, kõik töötas nagu kellavärk ja kiitsin iPhone taevani. Ühel hetkel kui aga IT juba nii palju eest ära oli jõudnud sammuda, et minu vana iOS-iga enam üksi uus äpp ega seade ühilduda ei tahtnud, olin sunnitud seda Update-ima. Olin ka juba eelnevalt 7-e kohta kriitikat kuulnud, kuid minu head kogemused 3 versiooni vanema iOS-iga panid mind lootma, et tegemist on vaid perfektsionistide kisaga.

Võiks arvata, et üheks olulisimaks mobiiltelefoni funktsiooniks on helistamine. Ometi ei arva aga iOS7-e, et iga kõne ajal on tarvilik näiteks ekraan lukustada, nii et suudan oma näoga saata ühe kõne ajal erinevatele inimestele sõnumeid, helistada kolmandatele osapooltele ja lihtsalt kordi ja kordi kõnesid katkestada.

Rääkimata sellest, et 3 aasta jooksul suutsin iOS4-ja kokku jooksutada täpselt ühe korra. Pärast operatsioonisüsteemi uuendust ei jõua aga neid kordi enam ära lugeda. Jne.

Viited

1.      Wikipeida(a), Pager, 12.10.2014: http://en.wikipedia.org/wiki/Pager

2.      Wikipedia(b), BlackBerry, 12.10.2014: http://et.wikipedia.org/wiki/BlackBerry

3.      Wikipedia(c), Windows Vista, 12.10.2014: http://et.wikipedia.org/wiki/Windows_Vista

4.      Franco, J. (2012). Biggest Tech Failures of The Last 10+ Years, http://www.techspot.com/guides/511-tech-fail/